Aega on paar tuhat lehekülge liiga vähe
EiK: „Usun väga sellesse, et samastumisvõimalust pakkuvad eestikeelsed laulusõnad võivad suunata inimese luulet lugema.“
Seadustesse külvatud kaos
Töötasu riigi teenimise eest samaväärsel ametikohal võib erineda kümneid kordi.
Homo liber – kas mängur?
Meenub Reigo Nahksepa suvine näitus ARSi kunstikeskuses. Noor kunstnik ei lahanud otseselt ei sotsiaalseid änge, kiima ega identiteete, vaid oli teinud maikat kandva suurt kasvu grafitit tegeva mehe. Esmapilgul Boldi neoonrohelise telliseid täis kotiga sisserändajast…
Vituloogia 101
Postsovetlikud mustatöölised, kel Kris AC/DC…
Festival püüdlikkuse pealinnas
Konferansjee juhatab üheksandat korda toimuva festivali sisse ja ütleb, et peategelane on Narva ise: särav, mitmekesine ja pidevalt muutuv linn.
Noorus on lubadus
Prantsuse noorte professionaalne karjäär algab juba noorteorkestris, sest sinna kuulumine on omaette kvaliteedimärk, millel on rahvusvahelisel sümfooniaorkestrite väljal arvestatav kaal.
Tundmatu XXI sajandi strateeg
Ragnar Nurkse ei paku Eestile mugavat peeglit, aga ta pakub majandusteadust, mis seletab, miks tehnoloogia, kodumaine kapital ja koduturg peavad koos käima.
Toomas Karjahärm 23. III 1944 – 7. IX 2026
Toomas Karjahärm lõpetas Tallinna XXII keskkooli 1962. aastal. Selles aastal 1898 tegevust alustanud Kevade tänava koolis oli 1903. aastast õpetajaks ja edaspidi juhatajaks Jakob Westholm (1877–1935), kelle gümnaasiumi vaim püsis mõneti elus ka Teise maailmasõja järgsetel aastatel. Just Westholmi aja uurimisele pühendas Karjahärm ka suure osa…
Sotsiaaldemokraatia seisuslik vundament
Heaoluriik ei eelda, et jõukas inimene tuleb esmalt vähem jõukaks teha, vaid kõigil peab olema ligipääs samadele institutsioonidele ja võimalustele, sõltumata varast.
Osvald Koger ja tema nelja miljardi mäng
Jaan Tätte, näitlejast näitekirjanik, oskab komponeerida värvikaid karaktereid, luua mängulisi situatsioone ja teha vaheldusrikkaid üllatusi.
Shakespeare suvitab Poolas
Gdański ja Shakespeare’i suhe viib tagasi XVI ja XVII sajandisse, mil linna sattusid inglise rändnäitetrupid, esitades teadaolevalt ka Shakespeare’i loomingut.
Kommentaar – Koha vaim kohavaimul külas
Mängitakse farsi, absurdi ja nostalgiaga
Gerda Kordemetsa juhitav Tõstamaa Suveteater on leidnud mõisakoolis mängides endale truu publiku, kes ilmselt juba ootab tulevast suve ja järgmist näitemängu.
Kas tüdrukuid kasvatatakse tulevikuks ja poisse minevikuks?
Jäigad ootused kujundavad nii tüdrukute kui ka poiste valikuid ning nende tagajärjed ulatuvad haridusest ja karjäärist paarisuhete, vanemluse ja kogu ühiskonna toimimiseni.
Lillemängud lillelastele
Kõigi meeltega õppimine ja taimemäng ei ole udune lisand „päris“ bioloogiale. Mäng loob korduse, folkloor seob liigi kultuuriga ja meeled annavad taime nimele kuju.
Ehk need olid me elude parimad aastad
EiK kirjutab debüütkogus küll noorusest ning hirmust, et see möödub, enne kui on õpitud täiel rinnal ja iseendaga kooskõlas elama, ent ei jää hirmu juurde pidama, vaid astub sellele südikalt vastu.
Marunderi trubaduurid
Ivaskite ja Underi-Adsoni kirjavahetust võib lugeda isiklikus plaanis, sügava sõpruse kasvamise, ent ka jahenemise, leppimise, lõpuks inimese väsimise loona.
Kui restil kuivav pesu end lossina ilmutab
Haavatavus ja siirus, oma elu aineseks võtmine, kaldumine klišeelikku teemakäsitlusse ja kitšilikku esteetikasse avaldus kogu väljapanekus ning oligi ehk selle juures kõige võluvam.
„Mina“ kui lavastus, „mina“ kui juhtumiuuring
Suhteliselt pisikeses Hobusepea galeriis, mis enamasti pakub ühe-kahe hingetõmbega läbitavaid näitusi, on seekord materjali pillavalt, ilmse küllastuse jagu.
Tee hiiglasliku kassi hammaste vahele on sillutatud heade kavatsustega
Monster Chetwynd põimib oma näitusel mängu, popkultuuri ja folkloori nii sürrealismi, kaasaegse kunsti kui ka nukuteatri elementidega, ehitades sedasi oma isevärki fantaasiamaailma.
Arhitektuuri valikaine õpetab empaatiat
Kadri Klementi: „Nõudlus kvaliteetsema linnaruumi järele on kindlasti suurenenud. Tekkinud on ühiskondlik kriitika kehvadele ruumiotsustele.“
Kaheldes, ent armastusega
Lasnamäe majadevahelises ruumis peitub võimalus uute sotsiaalsete võrgustike punumiseks ja kohaliku identiteedi kujundamiseks, kuid seda tuleb teha koos sealsete elanikega.
Fredi jalajälgi täis Eesti
Fredi Tomps oli veendunud, et elus ega muinsuskaitses ei tasu kohkuda probleemide ees ega hoiduda raskustest, vaid põhimõtteid hoides tuleb leida probleemile lahendus.
Fredi Tomps 27. V 1928 – 5. IX 2026
Ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Tomps tegutses nii Teadusliku Restaureerimise Töökojas kui ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala…
Kuhu liigub Eesti noortefilm?
„Morten“ on kinnitus pärast „Fränki“ tekkinud segadusele: eduka noortefilmi rööpad on justkui ette seatud, kuid hinges närib kahtlus, kas töötav mudel peab dikteerima tulevikku.
Sünguse helgem pool
„Mortenis“ suudab režissöör kõike kontrolli all ja paika häälestatuna hoida, nii et puhas emotsioon jääb alles ning liigne sentimentaalsus ja paatos ei võta üle.
Küpseva mehe pooltoores kujutis
„Tonys“ on võetud vaatluse alla Anthony Bourdain, kelle elu oli täis kaost, sõltuvusi, ebaõnnestumisi ja enesehävitust, kuid tehtud seda kummalisel kombel äärmiselt turvaliselt.
Kõrgemale, aga mitte kaugemale
„Kukkumises 2“ on proovitud panuseid efektide ja kõrguste lisamisega tõsta, ent film on saanud kõvasti vähem päris kui esimene osa.
Koht kosutab miist, koht kaotab miist
Mõtlen, et võib-olla koosnebki mu elu…