Kultuurileht
Nädala fookus
Seadustesse külvatud kaos
Töötasu riigi teenimise eest samaväärsel ametikohal võib erineda kümneid kordi.
Vaimsest tervisest me ei räägi
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Vaikuse jooned
Ingrid istub ümmarguse köögilaua taga ja libistab sõrmega üle päevalilledega vakstu. Vakstu on kulunud, kohati on heledamad laigud,…
Intervjuu: Et tegelane hakkaks elama, pean ise tema sees ellu ärkama
Elutants ringliikumises ja kõiksuse sosinas
Tema salasosinate, vaevu kuuldava hingamise.
Maailmatuksete juurde.
Juhan Hellerma
Kui mitu elu [peab] elama,
et teada…
Õpetajate Leht 15. septembril
Riigikoolide õpetajate alampalk tõusis 1. septembrist 2070 euroni ning…
Õpilaste lugemisoskus on vabalanguses. Kallas: videote rolli õpingutes peab oluliselt vähendama
Kas juht peaks taluma talumatut?
Kas ülikool peaks õpetama rohkem teadmisi või algatusvõimet?
Õppekava ja dialektika – milleks kirjeldada väärtusi vastanduste kaudu?
Kodumaine kõrgkoolimuusikal Kuljuse ja kuljustega
Ei oska…
85-aastane Aet Kallam läheb taas klassi ette
Kuuekümne…
KÕRVALPILK ⟩ Näitleja Janek Joost: „Olen väga rahul sellega, milliseks mu haridustee kujunes!“
Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid
Schrödingeri kass ja Vahingu kassid
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis…
Eesti vaimuhaiglatest pikal 19. sajandil
Sotsiaalmeedia vanusekontroll kui homöopaatia
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed.…
Kuidas mõelda mõtlemisest?
Kasiino teeb poisist mehe
Kristlus on jälle viraalne
Armuafäär, mis kestab igavesti
JUHTKIRI: MIS ASI ON MÜÜRILEHT?
Kuidas neenetsi tundrast sai karjamaa ja gaasiväli
Koduhaldjas
Inimese sitt läheb lihtsalt raisku
Nutisõltlase pihtimus
“enese avamise õpetus” jt luuletusi
näitasin märga keelt
kas seda oli liiga palju?
näitasin märga keelt
mis nüüd minuga saab?
oli see liiga…
Üx lugu ja onu Vinku
“kirsipuude allee.” jt luuletusi
kirsipuude allee.
ma olen siin varem olnud.
elavhõbeda hõbekarva luustik.
kuldsuulik kullastunud suu.
kakskümmend kuus tuhat viissada seitsekümmend kirsipuuõit.
kakskümmend neist…
Olemise kolm traktaati
“Ma olen ööd ja päevad ja kuu ja tähed” jt luuletusi
Ma olen ööd ja päevad ja kuu ja tähed mis sulavad üheks hämarikupaiste paljastel…
Like if you remember Eesti aastatel 1997-2020
„Väsinud valguse teooria“
Varrak, 2025
Postkasti potsatab tellis. Pakendit avades ilmuvad nähtavale artefaktid minu…
TEATRIVAHT. TRIIN RUUMETI „MA TAHAN USKUDA” JA NELE TIIDELEPA „10 WAYS TO DANCE”
VASTAB RÜNNO LAHESOO
Harri Rospu foto
Oleme Rünnoga tuttavad olnud kindlasti üle kümne aasta ja teinud koostööd parasjagu. Nii…
HEAL KANGELASEL TUHAT NÄGU
Henry Griini foto
„Vaadake silmadega alla, liigutamata pead — sealt saate oma silmaklappide ja…
VANA KULD VIII. „LINDPRIID”, 1971. UUNIKUMI KEELAMINE. POLIITIKA, ESTEETIKA JA EETIKA
Miks keelati Vladimir Karasjovi neljaosaline telemängufilm „Lindpriid” (valmis 1971, ametlikult ekraanil…
PRANTSUSE UUS LAINE EESTIS JA TÄNAVATEL
EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2026
Tütarlastekoor Ellerhein 11. IV Tallinna Jaani kirikus
Selle aasta Eesti muusika päevadel oli eriline koht koorimuusikal, millele keskenduti kolmel…
„JAZZKAAR” 2026
Vanemuise “Reini kuld” – erakordne saavutus Eesti ooperiajaloos. Saaremaa ooperipäevad 2026
Kuidas portreteerida Urmas Sisaskit
Eduard Tubina kogutud teoste ilmumisloo lõppakord
XVI Pärnu muusikafestivali tulvas
Ivo Pogorelić – selge kõlavisiooniga pianist
Johan Randvere: klaveriõhtu on väga võimas kogemus
Anna-Liisa Bezrodny ja XXII Tallinna Kammermuusika Festival “Folkloori sillad”. Kunst, mis sünnib iga kord uuesti.
Evelin Seppar: mulle meeldib pidev protsess, et midagi kogu aeg muutub, kasvab ja areneb
Umakeelitses oppusõs naatas pakma rahatukõ
Tarton peeti ettekandõpääväga võro keele grammatiga kaejatsit
Raamadu edimäne…
Puuanomanäütüs
Miildetulõtus: võrokiilside laulõ võistlusõ Uma Laul tähtaig om ligi
Kas päkädsi suvõl kah käävä?
Süküskuu alostusõ vaiv
Ilvese Aapo: kiäki peät ütlemä, ku kuningas alastõ om!
Mu suur sõbõr Orlov
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Keel ja Kirjandus
Sirp
UMA Leht
Värske Rõhk
Õpetajate Leht
Kunst.ee
Ajakiri Muusika
Müürileht
Akadeemia
Täheke
Hea Laps
Loomingu Raamatukogu
Looming
Teater.Muusika.Kino
Vikerkaar
Kirjandus →
Marunderi trubaduurid
Ivaskite ja Underi-Adsoni kirjavahetust võib lugeda isiklikus plaanis, sügava sõpruse kasvamise, ent ka jahenemise, leppimise, lõpuks inimese väsimise loona.
Raamatukogu uksed ootavad avamist
Selleks, et rahvusraamatukogu saaks täita talle seatud ülesandeid ning lugejad ja uurijad kasutada selle kogusid, on riigil vaja vastu võtta asjakohased seadused ja tagada piisav rahastus.
Uus on Rara ja ka raamatukogu kontseptsioon
Martin Öövel: „Edukaimad raamatukogud maailmas on leidnud just avatusest vastumürgi ekraanide võidukäigule.“
Kreutzwaldi sammas 100!
Film →
Sünguse helgem pool
„Mortenis“ suudab režissöör kõike kontrolli all ja paika häälestatuna hoida, nii et puhas emotsioon jääb alles ning liigne sentimentaalsus ja paatos ei võta üle.
Küpseva mehe pooltoores kujutis
„Tonys“ on võetud vaatluse alla Anthony Bourdain, kelle elu oli täis kaost, sõltuvusi, ebaõnnestumisi ja enesehävitust, kuid tehtud seda kummalisel kombel äärmiselt turvaliselt.
Raba on rohkem kui maastik
Ivan Pavljutškov: „Ma ise oleksin nooruspõlves tahtnud kuulda või tunda midagi sellist: sa ei pea praegu kõike teadma ega kõigest aru saama.“
Filmikunsti roll kollektiivse mälu kujundamisel
Filmid ei ole pelgalt viis mälestusi kujutada, vaid kujundavad aktiivselt seda, kuidas minevikku mäletatakse, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.
Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film
Artur Veeber: „Kõik aastad on ellu aidanud jääda huumorimeel ja iroonia. Sest kui suhtuda kinosse kui ärisse, siis on filmiga tegelemine täiesti ebaotstarbekas – sellega ei ole võimalik raha teenida.“
EESTI ANIMAFILMI(KORÜFEEDE) KOLLEKTIIVNE KOBARJUUBELIAASTA
Filmikunsti mänguline nohik
Mark Cousins: „Mõttes, et kultuur peab olema kättesaadav kõigile, hoolimata klassikuuluvusest, on midagi väärtuslikku.“
Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?
Ei ole kahtlustki, et idee korraldada 14. dokumentalistika suvekool n-ö üksikul saarel, kust inimesed ei saa pidevalt edasi-tagasi sõeluda, õnnestus suurepäraselt.
Kolmas element
Christian Petzold: „Kui mul kinos filmi vaadates tekib tunne, et filmis mängitakse minuga, siis ma vihkan seda.“
TEINEKORD VÕIB MAAILM KA MEELDIVALT VÄIKE OLLA
Põletades põlemist
Christopher Nolan ei ole „Odüsseiat“ lihtsalt tõlgendanud, vaid on kasutanud Homerose traditsiooni, et jätkata omaenda loomingulist odüsseiat, mis pole arvatavasti veel kaugeltki läbi.
Kuidas armastada, kui ei tea, mis on armastus
Belgia linnakeses, kus kulgeb „Noorte emade“ sündmustik, pole vaja müütilisi sireene või kükloopi, et elu keeruliseks teha.
Haridus ja teadus →
Kas 16 päeva asemel 13?
Koolijuhid ei näe võimalust veel kolm päeva loovutada
Selle maa keel ei ole sisseastujatele atraktiivne
Eestis tähistati Waldorfi lasteaia juubelit ja tunnustati õpetajaid
Millist eesti keelt ma õpetan?
Laiapindset arutelu, kuhu eesti keele korraldamisega liigume, millist eesti keelt koolis õpetama peaks ja mis üldse kvalifitseerub õigekeelsusveaks, pole ju olnud.
Innovatsiooni pimenurgad
Uus tehnoloogia ahvatleb võimsa instrumendina, kuid üksnes moodsam pill ei tee orkestrit paremaks.
Metaani eemaldamine atmosfäärist kui lastetoa korrastamine
Kui me muudame atmosfääri koostist teatud suunas, kas suudame osa sellest muutusest teadlikult tagasi pöörata?
Ebakindlus tõukab koolipoisid mürgise mehelikkuse rüppe, tagajärjed jõuavad ka klassiruumi
Kutse- ja põhikoolid ootavad TI-hüpet pikisilmi
1. september on Koongas taasiseseisvumispäev
Iseseisva kooli taastamine on kohaliku kogukonna…
Abiõpetajate värbamine pealinna lasteaedades jätkub
Muusika →
Sillad sünnivad kuulates
Festivali pealkirja „Folkloori sillad“ seos kõlava muusikaga jäi mõnel kontserdil pisut hapraks. Märksa kandvamad sillad sündisid hoopis teoseid ja interpreete kuulates.
Helipeade hooldus ja remont
„Vaskjala sirakas“ on tugev, eklektiline ja sõbralik koosviibimine otsingulise elektroonilise muusika huvilistele. Ta võiks rahumeeli olla palju hõredama kavaga ja ka siis kannaks välja.
Kui rahu tekitab rahutust
Brian Eno „Lennujaamamuusika“ on loodud rahu loomiseks keset kaootilist kontrollimatut olukorda, kus kõik kiirustavad kuhugi. Aga mis saab siis, kui kaos kuulaja ümber puudub?
KAS TE ARMASTATE TEATRIT?
Huviharidus ei ole luksus, vaid Eesti kultuuri järelkasvu alus
Huviharidus on haridus, muusikakool on haridusasutus ja muusikakoolide võrk üks meie kultuurilise järjepidevuse kandjaid.
Fonoteek – melomaanide privileeg või kultuuriväärtus?
Uuringud näitavad, et muusikasaalide ja fonoteekide kasutajad tõesti vajavad erialainimesi ja konsultante, kes juhatavad kätte kiirtee keerulise metainfo juurde.
Schubertiaad ehk Kuidas romantism meis edasi kõlab
Fotografiskas kõlas muusika otsekui väikeses sõprade ringis: piir publiku ja esinejate vahel osutus meeldivalt hajusaks.
100 – orkestri parim iga
Kristjan Hallik: „Värskuse hoidmine ja sümfoonilises muusikas eri muusika tutvustamine on kindlasti üks oluline asi. ERSO on selles osas suisa maailmas üks väljapaistvamaid.“
DIY-klubid pole lahendus
DIY-kohad ja DIY-kultuur ei paku tavalistele kommertsalustel toimetavatele alternatiivmuusikaklubidele vastukaalu.
„CHARON”, UUS ALGUPÄRAND EESTI OOPERIS
Kuidas raadiost sai subkultuurimaja
Nagu oli noortel puudu kuulajaskonnani jõudmise väljund, on neil jätkuvalt puudu ka kohad, kus omandada lavakogemust või arendada baastasemel lavaoskust.
Teater →
Mudarevolutsioonäärid porikalda peal
Musta Kasti lavastuses „Ruik!“ põimitakse seiku lavastaja, dramaturgi, näitlejate ja lavataguste jõudude elust, kirjandusklassikat, popkultuuri viiteid ja kohaliku kultuurielu sündmusi.
Kuidas rääkida kaotatud vabaduse viimastest suvedest?
On tore, et räägime oma lugusid ennesõjaaegsest Eesti Vabariigist (ja kurjadest tibladest) ikka sama andunult ja idealiseerivalt kui Ivan Orav.
Pealelend – Mari Nurk, festivali „Draama“ tegevjuht ja loomenõukogu liige
7. – 13. septembrini toimub Tartus Eesti teatri festival „Draama“, kus näeb läbilõiget viimase aasta põnevamatest teatritöödest.
Hüvastijäturiitus vanas haiglas
Kunstilisest elamusest tähtsamgi on rännaklavastuse „Lühem kui elu“ puhul selle kogukondlik mõju hüvastijäturiitusena – jumalagajätt vana haigla ja elatud eluga, mida need seinad ja silmad näinud on.
Tehisaru mäng näitlejaga
Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor: „Hääl ja digikujutis on inimese omad, osa isikuandmetest, mida peab kaitsma.“
KONFLIKTID, KOKKULEPPED, KOOSLOOME
Zuga tantsijad etendavad tundlikke teemasid seletamatu kergusega
TEATRIVAHT. KAILI VIIDASE LAVASTUSED „TIKUTOOS”, „AMLETH” JA „RAIM”
Meestest ja jalgpallist, jalgpallist ja meestest
Suvel jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal Endla teatris välja toodud lavastuses „Omadega“ käsitletakse kõike seda, mis sporti jälgima kogunenud meeste seas ja peas veel toimub.
Teerajajate trio
Näidendi autor Piret Jaaks on „Hõbeda“ kompositsioonis osavalt kokku sidunud rahvaluule ja -laulu tõsielulise materjaliga.
Julge pealehakkamine on pool võitu ehk Poolik elamus moraalsele teelahkmele mitte pärale jõudnud lavastusest
Narvas pakutud lavastus „Einstein on the Beach“ jättis otsad lahtiseks.
Kunst →
Kui restil kuivav pesu end lossina ilmutab
Haavatavus ja siirus, oma elu aineseks võtmine, kaldumine klišeelikku teemakäsitlusse ja kitšilikku esteetikasse avaldus kogu väljapanekus ning oligi ehk selle juures kõige võluvam.
„Mina“ kui lavastus, „mina“ kui juhtumiuuring
Suhteliselt pisikeses Hobusepea galeriis, mis enamasti pakub ühe-kahe hingetõmbega läbitavaid näitusi, on seekord materjali pillavalt, ilmse küllastuse jagu.
Tee hiiglasliku kassi hammaste vahele on sillutatud heade kavatsustega
Monster Chetwynd põimib oma näitusel mängu, popkultuuri ja folkloori nii sürrealismi, kaasaegse kunsti kui ka nukuteatri elementidega, ehitades sedasi oma isevärki fantaasiamaailma.
Minevik kaob kahjustuste taha
Claus Rohlandi kahjustatud diapositiivid tuletavad meelde, et isegi säilitamine ei garanteeri asjade muutumatuna püsimist.
Mis vahe on eurol ja eurol?
Peatselt algav Tallinna arhitektuuribiennaal võtab vaatluse alla arhitektuuri maksumuse, piirangud ja taskukohasuse.
Lõõm, mis teeb rõõmu
Reaalajas visualiseerimise võlud ja väljakutsed
Visualiseerija on inimene, kes joonistab kohapeal kõigi üritusel osalejate silme all üles olulisemad ideed, et luua kõigile nähtav visuaalne tervik, n-ö suur pilt ses ruumis jagatud teadmisest.
Tulbid, nelgid, roosid, tuhat korda proosit!
Töötades ühtaegu materiaalse struktuuri, eri mõõtkavade ja ka raskusjõuga, õnnestub kunstnikul vaatajaile naha vahele pugeda.
Kas nad kirjutavad meile?
Kas meil on mingi võimalus kohtuda nende arusaamatute teistega, keda Peeter Laurits meile vilksamisi näitab?
Surnud plöga ja mängulise vastupanu võimalus
Näitusega uuritakse väga tabavalt (ja tundlikult) kultuuri, pärimuse ja inimüleste jõudude omavahelisi suhteid tänapäeva hiliskapitalismi tingimustes.
Au ajutiste lahenduste ajastule
Soolalao näitusel lubatakse ajas rändamist. Aga kuhu „tagasi“ siis täpsemalt minna tahetakse ja kuidas puutub üldse asja tulevik?
Maria Kapajeva – mitte piir, vaid algus
Mulle väga meeldib, kuidas Kapajeva kasutab sellel näitusel suuri teemasid. Näituse dramaturgia kasvatab kunstniku isiklikust loost midagi palju suuremat.
Ühiskond →
Arhitektuuri valikaine õpetab empaatiat
Kadri Klementi: „Nõudlus kvaliteetsema linnaruumi järele on kindlasti suurenenud. Tekkinud on ühiskondlik kriitika kehvadele ruumiotsustele.“
Kaheldes, ent armastusega
Lasnamäe majadevahelises ruumis peitub võimalus uute sotsiaalsete võrgustike punumiseks ja kohaliku identiteedi kujundamiseks, kuid seda tuleb teha koos sealsete elanikega.
Fredi jalajälgi täis Eesti
Fredi Tomps oli veendunud, et elus ega muinsuskaitses ei tasu kohkuda probleemide ees ega hoiduda raskustest, vaid põhimõtteid hoides tuleb leida probleemile lahendus.
Uus ajastu planeerimises
Milline peaks olema ruumi planeerimise roll muutunud kliima, geopoliitilise pingete ja demograafiliste muutuste ajal?
Siit pääseb kannatuste linna
Kultuuri rahastamise rehadega kaetud rajal tark ei sammu, vaid seisab
Jevonsi paradoks* ehk mottainai
Üks kliimamüütidest, visa nagu näts talla all, on uitmõte, et innovatsiooniga päästame end kliimakriisist, sest tänu tehnoloogilistele uuendustele kliimakriis laheneb ja me jätkame praegust eluviisi.
Mää, mää! Linnas elada on hää
Lambad võiks tuua linna inimestele headeks naabriteks, kes aitavad hooldada linnamaastikku ning annavad villa, millest saadakse majadele „kampsunid“.